tsiklid
Jawa oli esimeseks. Ma teadsin, et tahan soolot ja võimalikult mugavat. Samas polnud raha eriti ollagi. Sattusin kokku ühe Tartus tegeleva Jawa-hullu Veljoga, kes teab vist absoluutselt kõike seda marki tsiklitest, eriti tema lemmikmudelist 634-st.
Mul küll tekkis kerge dilemma Jaff või Iž, aga lõpuks jäi valikusõelale siiski Jaff. Ühel hetkel võtsin asja käsile, lehitsesin läbi Kuldse Börsi ja Soovi ning helistasin kõigile, kes Lõuna-Eestis töökorras Jaffi pakkusid. Siis laadisin Veljo autole ja asusime pakkujaid läbi sõitma. Neid jäi lõpuks ette umbes neli. Või kuus, ei mäletagi enam. Igatahes, ükski pakutud töökorras ja väga OK Jaffidest meie silme all ei käivitunud, samuti olid nad iga muu nurga alt lödid. Perfektsionist Veljo tegi igat eksemplari nähes väga kibedaid nägusid.
Lõpuks läksime tagasi Veljo garaaži juurde. Ja seal seisis kõrvuti tema enda üliuhke Jaffiga üks teine 634, mida ta oli ehitanud mingile sommile müümiseks, kuid mille diil oli katki jäänud. Sõna kerkis sõnast ja lõpuks ma ostsingi selle Jaffi ära.
Algasidki kohe mu Jaffi-omaniku mured ja rõõmud. Alguses tegelt väga hästi ei läinud. Sõitsin Tallinna poole mööda Piibet, kui umbes paarikümne kildi pärast hakkas neljandat käiku välja viskama purunenud käiguvahetuskahvli tõttu. Pöörasin otsa ringi, tsikkel Veljo garagesse remonti ja ma jälle bussiga Kilulinna.
Varsti tsikkel korras oli:) Ja siis ma sõitsin usinalt, aegajalt oli vaja vaid süüdet õigeks seada, umbes nii 500 km intervalliga. Jaff on teatavasti pirtsakas preili ja annab kohe teada, kui miski talle ei sobi. Nii sai süüte valeksminekust kah teada väga kiiresti väga kehvaks mineva mootoritöö kaudu. Nii et hakkasin süüte õigekspaneku vahendeid pidevalt kaasa vedama.
Pikad maad sai maha sõidetud, näiteks Tallinn-Tartu-Otepää-Tartu-Otepää-Tartu-Tallinn ühel nädalavahetusel, siis järgmisel Tallinn-Põltsamaa-Tartu-Põltsamaa-Tartu-Põltsamaa-Tallinn teisel ja Tallinn-Tartu-Saadjärv-Tartu-Tallinn kolmandal. Eks juhtus ka vimkasid, näiteks kütuse otsasaamist. Nimelt pole mu jaffil reservi, kui paak tühi, siis ta on tühi ja kõik. Aga kui mõnda maad veel minna? Kõigepealt tõstsin paagi esiotsa üles, sealt voolas kütet tahapoole, rohkem kraanile peale. Lõpuks suutsin paagi pea tilgatumaks sõita. Läksin lähedal asunud talu hoovile, surmapohmas pereisa (oli pühapäeva ennelõuna) imes värisevate käte kaasabil oma vanast jaapanlasest liitrikese, et saaksin bensukani sõita. Samuti olen hääletanud bensujaama jms.
Üks viga (süüte valeksmineku kõrval), mis mulle Jaffi juures ei meeldi, on mootori täistõmbamine. Mida teha, et töösooja mootorit käivitades see end kohe täis ei tõmbaks? Kas gaasi üldse mitte keerata või gaasi palju keerata? Mis oleks õige segukruvi asend, kas 1,5 või 2,5 pööret? Ma ei tea.
Igatahes, ükskord ma tuhisesin jälle Tallinna poole mööda Piibet, tsikkel laulis ilusti, sõitsin läbi padukate ja muu sodi, kõik sujus. Siis käis ühest sumpsist PLUMPS läbi. Vaikselt. Seejärel oli õrnalt tunda jõu vaaaikset äraimbumist, mis lõppes tsikli seiskumisega vahetult enne Koerut. Eks ma tüdinud ilmel kiskusin jälle piibud maha, tööriistad välja jne, aga kõik oli korras. Jama. Siis alustasin telefonispordiga. Umbes kolmveerand tundi hiljem jõudis minu ja mu jaffini üks kohalik motoentusiast, kelle auto kaasabil toimetasime Jaffi ta garaaži. Kontaktivahed õigeks, süüde veelkord üle vaadatud ja tsikkel laulis nagu poleks midagi olnud! KRT!
Asusin siis edasi teele. Kõik jälle sujus, kuid jälle hakkas mingi jama peale. Sümptomitest järeldasin, et süüde on JÄLLE vale ja ka akulaadimine on kadunud. Seekord võttis lõplik minestamine natuke aega, nii et (kaasa arvatud vahepealsed reanimeerimised) kestis tsikkel umbes Narva mnt Piibe ristist kuni garaažini Koplis, vaid viimased paarsada meetrit tuli lükata.
Pärast seda pole ma talle enam endist elusärtsu sisse saanud kahjuks. Mul on ka ideid, mis võib viga olla (osaliselt), kuid laiskus ja uued prioriteedid (loe:tsiklid) ei ole lasknud teooriaid praktikasse viia. Aga ma olen kindel, et ühel päeval ma veel raporteerin taas elule ärganud Jaffist.
Kas Jawa on hea tsikkel? Eks tal ole omad plussid. Nagu näiteks odavus ja kergeltremonditavus. Samuti on ta piisavalt võimas, et üksi koos piisava pagasiga lühemaid ja keskmisi matku ette võtta.
Miinused on siiski olulised. Kõige olulisem neist on kvaliteet. Tänasest Eestist ei ole reaalne leida Jaffi, mis oleks heas töökorras ning kätesaadava hinnaga. Õigemini, selliseid Jaffe turul sisuliselt ei ole, kõik on romustatud. Kusjuures, 634 pidavat üldiselt olema paremas kvaliteedis kui 638, mis on uuem mudel. Ei oska kommenteerida.
Teiseks tuleb arvestada tsikli väljatöötamise aega ja ajastut. Jawaga lihtsalt peab rohkem vaeva nägema ning ta ei ole nii mugav, kui uuemad mudelid. Ketti küll ei pea õlitama, aga kontaktsüüde tahab oma osa saada, samuti kipuvad muud detailid kiiremini kuluma. Loomulikult on ta suhteliselt raske, trummelpidurid on kaugel moodsusest, käigu ülesvahetamiseks ei piisa varba tõstmisest vaid tuleb kogu jalaga kaasa aidata jne jne.
Mis on nõrgad kohad? Käimakast. Võib hakata käiku välja viskama, põhjuseks tavaliselt käiguvahetuskahvli purunemine. Selle vahetamine tähendab mootori lahtitegemist. Üldjuhul on soovitatav välja vahetada ka üks karteripooltest, sest tavaliselt saab ka selle üks pesadest vigastada ning see hakkab edaspidi põhjustama samasuguseid vigu märksa tihedamalt.
Teine nõrk koht on konstruktsiooniline. Mingil põhjusel jäeti 634 genekas 6V peale. See tähendab, et akut tuleb tihti laadida, kuna akut suudab elektrisüsteem laadima hakata umbes 3000p/min juures, mitte varem. See tähendab eriti linnasõidul suurt koormust akule. 634 peale 638 12V genekas aga ilma suuremate ümberehitusteta ei istu.
Kas jaff või mittejaff? Kui meeldib remontida (sõidu-remondi suhe ajaliselt min 1:1), linnas sõitu palju ei ole ja rahaga on tuuga, siis ajaviiteks miks mitte. Kui tahad rohkem sõita kui remontida, siis on mõtet investeerida ka 2-3 korda rohkem raha ja osta juba vana jaapanlane.
posted by sang @ 12.7.05
4 comments
